OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,34

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,34

16.02.16, 11:30

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtetele antud laenud kasvasid mullu vähem kui eraisikute säästud

Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul kasvasid ettevõtetele Eestis tegutsevatest pankadest antud laenud mullu vaid 5%, samal ajal suurenesid eraisikute säästud 7%.

Äripäev

Ettevõtete väike investeeringuvajadus on kaasa toonud ka laenude väljastamise väikese kasvu.

Ettevõtete väike investeeringuvajadus on kaasa toonud ka laenude väljastamise väikese kasvu. Foto: Scanpix/Panthermedia

Järgneb Taavi Raudsaare kommentaar:

Ettevõtete ligipääs rahastamisele püsib hea ja rahastamisvõimalused ei piira olulisel määral investeerimist. Rahastamisvõimalusi toetavad varem kogutud kasumid, soodne finantsseis ja hea ligipääs pangalaenudele. Eelkõige suured ja välisomanduses olevad ettevõtted saavad end rahastada ka välismaalt. Laenuteenindamise kulud on väikesed tänu väga madalale baasintressimäärale.

Eesti ettevõtete kapitalivajadus on väike, kuna investeeringud on olnud varasemast väiksemad. See hoiab laenu- ja omakapitaliinvesteeringute kasvu mõõduka. Eestis tegutsevatest pankadest ettevõtetele väljastatud laenu- ja liisinguportfell kasvas 2015. aastal ligikaudu 5%. Jaekaubandus- ja tööstusettevõtete laenamine kasvas kiiremini kui teistes sektorites. Pangad on viimastel aastatel finantseerinud kinnisvaraarendusi küllaltki konservatiivselt, mistõttu on kinnisvaraettevõtted rahastanud end varasemast enam väliskapitali ja eelkõige teistelt Eesti ettevõtetelt kaasatud laenudega.

Majapidamiste rahastamisolukord 2015. aastal paranes. Majapidamiste ostujõud ja säästmisvõime suurenesid tänu sissetulekute kasvule ja hindade alanemisele. Kuna kogu lisaraha ei suunatud tarbimisse, kasvasid majapidamiste hoiused 2015. aastal 7% ehk 5,7 miljardi euroni. Hoiused kasvavad endiselt peamiselt suuremahuliste hoiuste toel. Lisaks on suurenenud ka sääste omavate majapidamiste arv. Ehkki Eesti majapidamiste finantssäästud on kasvanud, on need enamiku teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt väikesed.

Majapidamised võtavad laenu endiselt ettevaatlikult. Ehkki laenuaktiivsus on mõnevõrra suurenenud, on laenukasv endiselt aeglasem kui sissetulekute ja finantssäästude kasv. Majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2015. aastal 4,2%. Nõudlus on enim suurenenud eluasemelaenude ja autoliisingu järele.

Ettevõtete ja majapidamiste laenukasv jääb ka lähiaastatel mõõdukaks. Laenukasvu toetab oodatav nõudluse ja investeerimisaktiivsuse kasv. Eesti Panga viimase prognoosi järgi suureneb ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud kodumaiste pangalaenude maht 2016. ja 2017. aastal 5–6% ehk ligikaudu sama palju kui nominaalne SKP.

Intressikeskkond püsib laenuvõtja jaoks soodne ja Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime püsib hea. Viimast toetavad endiselt kõrge kapitaliseeritus ja kasumlikkus ning soodne rahastamisolukord. Pankade konkurents on ettevõtete laenuturul üsna tugev: väljastatud laenude intressimäärad alanesid 2015. aastal nii baasintressimäära languse kui ka intressimarginaali kahanemise tõttu. Majapidamiste eluasemelaenude puhul aga konkurents eelmisel aastal nõrgenes ja aktiivsete pankade arv vähenes, mis kajastus ka intressimarginaalide kasvus.

Äripäev

Taavi Raudsaar

Seotud lood

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.